Lõimitud õppepäev 17. september svetlana.solomonova
Kui mitut ainet on võimalik omavahel lõimida ühel õppepäeval? Vastus: „Väga palju!“
11. septembril 2024. aastal käisid 8.u, 8.k ja 9.u klassi õpilased tutvumas osakesega Lõuna – Eestist. Esimene, hommikueine peatus Tõrvas, andis aimu, et matemaatikat on vaja osata. Arutati mida ja milliseid valemeid on vaja, et selline reis minuti-täpsusega välja arvutada. Kas piisab ainult kiiruse valemist, kella tundmisest, või peab oskama lugeda kaarti ka? Igatahes jõudsime sihtkohta täpselt väljaarvutatud ajal. Matemaatikat kasutasime päeva jooksul veelgi, aga nüüd läks rõhk geograafiale. Õpetaja Olena poolt ettevalmistatud kontuurkaardile tuli märkida kõik läbitud kohad ning vaadelda teekonnal erinevaid pinnamoode ja -vorme.
Teele jäävate linnade ja külade kohta oli õpetaja Kristil valmis nii ajaloolised kui geograafilised lühikokkuvõtted. Õpetaja Katrin edastas osa infot õpilastele inglise keeles. Järjest rohkem hakatigi õpetajaga suhtlema inglise keeles.
Sõitsime läbi Sangaste, Rõuge ja jõudsime Haanjasse ning nüüd tuli liikumisõpetus – Baltimaade kõrgeimasse tippu (318 m üle merepinna), Suure Munamäe vaatetorni, tuli ronida mööda treppe. Ainult õpetajad lubasid endale viimased meetrid liftiga sõitu.
Loodetud laud parklas, lõunasöögi piknikuks, oli vahepeal ära varastatud… Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab - õpetaja Katrin organiseeris tegevuse „lauake kata end“ puupalgile, mis oli ilmselt pingina mõeldud. Kodunduse tund oli eelnevalt kodutööna ettevalmistatud ja nii said sinna ritta igasugused küpsetised, pannkoogid, võileivad ja muud hõrgutised.
Võrus jalutasime Katarina promenaadil ja bussis tutvusime üheks vanimaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud võru keelega: „Valgit ruusõ toomi Sullõ üsatävve, jakkugu õks lämmind leibä lavva pääle!“ Kirjanduse valda läksid ka leitud maalingud majadel – Koidula ja Kreutzwald.
Edasi vaatasime Tamme-Lauri tamme, mis on Eesti kõige vanem puu ja jämedam tamm (üle 700 aasta vana, näinud Jüriöö ülestõusu ja Liivi sõda). Kuna siiani olime kenasti ajast kinni pidanud ja pisut kokkugi hoidnud, saime bussifirmalt loa põigata läbi Taagepera lossi aiast, kus on Alice Imedemaa veel viimaseid nädalaid avatud. Kunstiõpetuses oli ülesanne teha kunstfotosid, millest loodame kooli näituse üles panna.
Kas keegi suutis nüüd kokku lugeda sel päeval lõimitud aineid? Ah jaa, keemiast ja füüsikastki kõlasid mingid teadmised õpetaja Olenaga arutlustes. Väsinud, aga rahulolev reisiseltskond saabus kooli ette täpselt viis minutit enne kokkulepitud aega, nii, et buss sai ära sõita kell 18.00.
Tänud õpetaja Olena Chubale ja õpetaja Katrin Kauskasele, kellega on super-lahe selliseid õppepäevi korraldada!
Meenutused pani kirja õpetaja Kristi Suppi
Kui mitut ainet on võimalik omavahel lõimida ühel õppepäeval? Vastus: „Väga palju!“
11. septembril 2024. aastal käisid 8.u, 8.k ja 9.u klassi õpilased tutvumas osakesega Lõuna – Eestist. Esimene, hommikueine peatus Tõrvas, andis aimu, et matemaatikat on vaja osata. Arutati mida ja milliseid valemeid on vaja, et selline reis minuti-täpsusega välja arvutada. Kas piisab ainult kiiruse valemist, kella tundmisest, või peab oskama lugeda kaarti ka? Igatahes jõudsime sihtkohta täpselt väljaarvutatud ajal. Matemaatikat kasutasime päeva jooksul veelgi, aga nüüd läks rõhk geograafiale. Õpetaja Olena poolt ettevalmistatud kontuurkaardile tuli märkida kõik läbitud kohad ning vaadelda teekonnal erinevaid pinnamoode ja -vorme.
Teele jäävate linnade ja külade kohta oli õpetaja Kristil valmis nii ajaloolised kui geograafilised lühikokkuvõtted. Õpetaja Katrin edastas osa infot õpilastele inglise keeles. Järjest rohkem hakatigi õpetajaga suhtlema inglise keeles.
Sõitsime läbi Sangaste, Rõuge ja jõudsime Haanjasse ning nüüd tuli liikumisõpetus – Baltimaade kõrgeimasse tippu (318 m üle merepinna), Suure Munamäe vaatetorni, tuli ronida mööda treppe. Ainult õpetajad lubasid endale viimased meetrid liftiga sõitu.
Loodetud laud parklas, lõunasöögi piknikuks, oli vahepeal ära varastatud… Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab - õpetaja Katrin organiseeris tegevuse „lauake kata end“ puupalgile, mis oli ilmselt pingina mõeldud. Kodunduse tund oli eelnevalt kodutööna ettevalmistatud ja nii said sinna ritta igasugused küpsetised, pannkoogid, võileivad ja muud hõrgutised.
Võrus jalutasime Katarina promenaadil ja bussis tutvusime üheks vanimaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud võru keelega: „Valgit ruusõ toomi Sullõ üsatävve, jakkugu õks lämmind leibä lavva pääle!“ Kirjanduse valda läksid ka leitud maalingud majadel – Koidula ja Kreutzwald.
Edasi vaatasime Tamme-Lauri tamme, mis on Eesti kõige vanem puu ja jämedam tamm (üle 700 aasta vana, näinud Jüriöö ülestõusu ja Liivi sõda). Kuna siiani olime kenasti ajast kinni pidanud ja pisut kokkugi hoidnud, saime bussifirmalt loa põigata läbi Taagepera lossi aiast, kus on Alice Imedemaa veel viimaseid nädalaid avatud. Kunstiõpetuses oli ülesanne teha kunstfotosid, millest loodame kooli näituse üles panna.
Kas keegi suutis nüüd kokku lugeda sel päeval lõimitud aineid? Ah jaa, keemiast ja füüsikastki kõlasid mingid teadmised õpetaja Olenaga arutlustes. Väsinud, aga rahulolev reisiseltskond saabus kooli ette täpselt viis minutit enne kokkulepitud aega, nii, et buss sai ära sõita kell 18.00.
Tänud õpetaja Olena Chubale ja õpetaja Katrin Kauskasele, kellega on super-lahe selliseid õppepäevi korraldada!
Meenutused pani kirja õpetaja Kristi Suppi
