14.märts – emakeelepäev ehk eesti keele päev Tammsaare koolis 16. märts svetlana.solomonova
Igal aastal korraldavad eesti keele õpetajad üritusi, mis on pühendatud emakeelepäevale või eesti keele päevale Tammsaare koolis. Nii ka sellel aastal.
Emakeelepäev on pühendatud ilusale eesti keelele ja selle püsimajäämisele. Keele abil me suhtleme, kuid keelesse on talletatud ka igale rahvusele ainuomane kultuuri- ja minevikukogemus, seetõttu vajab keel pidevat tähelepanu ja kaitset.
Emakeelepäeva tähistamise mõtte algatas Sonda kooli õpetaja Meinhard Laks 1995.aastal ja seda tähistatakse esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval – 14. märtsil. Peterson oli esimesi, kes kirjutas, et talutarest pärinev maarahva keel sobib võrdväärsena kultuurkeelte hulka. Tänaseks päevaks on eesti keelest saanud igati elujõuline riigi-, kultuur- ja teaduskeel. Ometigi vajab ka eesti keel tähelepanu ja kaitset. Eesti keele puhtus ning püsimajäämine sõltub eesti keele kandjatest ja kasutajatest. Seetõttu korraldatakse juba aastaid sellel päeval üle Eesti teemakohaseid üritusi, nii ka meie koolis.
Pärnu Tammsaare Koolis on 14.märtsi tähistatud kui eesti keele päeva, aga juba paar aastat ka kui emakeelepäeva. Teisipäeval toimusidki meie koolis eesti keelele pühendatud viktoriinid, laulu- ja mänguüritused, loomingulised tegevused ning erinevad võistlused.
Algklassid toimetasid sellel aastal üheskoos kooli aulas. Esimesed klassid laulsid ja mängisid lustakaid ja toredaid eestikeelseid lastelaule ning sõnamänge. Teised klassid kirjutasid segameeskondades luuletusi ehk akrostihhoneid kauni eesti keele ülistuseks. Kolmandad ja neljandad klassid võistlesid omavahel eesti keele ja kirjanduse teemalises viktoriinis. Päeva jooksul toimetasid kõik eesti keele õpetajad oma tundides väga erinevate loominguliste ülesannetega, mis olid suunatud juba põhikooli klassidele. Õpilased võistlesid omavahel näiteks ilukirja konkursil, kus selgitati välja kõige ilusam käekiri või kirjutati päevakohaseid jutukesi. Aga loodi ka luuletusi, joonistati kauneid kaarte, võisteldi omavehel viktoriinides ning vanemate klasside õpilased lugesid väiksematele ette toredaid tekste lastekirjandusest. Kogu kool sai osaleda QR-koodiga avatavas huvitavate faktide võistluses, mis tuli esmalt koridori seintelt üles leida ning siis lahendada.
Sellel päeval toimunud võistlused ning loovülesanded avardasid iga osaleja silmaringi, andsid uusi teadmisi ning kindlasti aitasid kaasa paremale eesti keele kui ka emakeele oskusele.
Maamunal räägitakse umbes kuut tuhandet keelt, millest pooled on kadumisohus. Õnneks eesti keel ei kuulu nende hulka, sest niikaua, kui sellel maal räägitakse eesti keelt, õpitakse ja õpetatakse eesti keeles, antakse välja loomingut ning luuakse meediat, on eesti keel elus ning elujõuline. Üheks panuseks sellele on ka Tammsaare kooli pikaajaline traditsioon, mis toetab ja hoiab eesti keelt nii emakeelena kui ka riigikeelena.
Hoiame siis üheskoos seda keelt ning jätkame meie traditsioone!
Igal aastal korraldavad eesti keele õpetajad üritusi, mis on pühendatud emakeelepäevale või eesti keele päevale Tammsaare koolis. Nii ka sellel aastal.
Emakeelepäev on pühendatud ilusale eesti keelele ja selle püsimajäämisele. Keele abil me suhtleme, kuid keelesse on talletatud ka igale rahvusele ainuomane kultuuri- ja minevikukogemus, seetõttu vajab keel pidevat tähelepanu ja kaitset.
Emakeelepäeva tähistamise mõtte algatas Sonda kooli õpetaja Meinhard Laks 1995.aastal ja seda tähistatakse esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval – 14. märtsil. Peterson oli esimesi, kes kirjutas, et talutarest pärinev maarahva keel sobib võrdväärsena kultuurkeelte hulka. Tänaseks päevaks on eesti keelest saanud igati elujõuline riigi-, kultuur- ja teaduskeel. Ometigi vajab ka eesti keel tähelepanu ja kaitset. Eesti keele puhtus ning püsimajäämine sõltub eesti keele kandjatest ja kasutajatest. Seetõttu korraldatakse juba aastaid sellel päeval üle Eesti teemakohaseid üritusi, nii ka meie koolis.
Pärnu Tammsaare Koolis on 14.märtsi tähistatud kui eesti keele päeva, aga juba paar aastat ka kui emakeelepäeva. Teisipäeval toimusidki meie koolis eesti keelele pühendatud viktoriinid, laulu- ja mänguüritused, loomingulised tegevused ning erinevad võistlused.
Algklassid toimetasid sellel aastal üheskoos kooli aulas. Esimesed klassid laulsid ja mängisid lustakaid ja toredaid eestikeelseid lastelaule ning sõnamänge. Teised klassid kirjutasid segameeskondades luuletusi ehk akrostihhoneid kauni eesti keele ülistuseks. Kolmandad ja neljandad klassid võistlesid omavahel eesti keele ja kirjanduse teemalises viktoriinis. Päeva jooksul toimetasid kõik eesti keele õpetajad oma tundides väga erinevate loominguliste ülesannetega, mis olid suunatud juba põhikooli klassidele. Õpilased võistlesid omavahel näiteks ilukirja konkursil, kus selgitati välja kõige ilusam käekiri või kirjutati päevakohaseid jutukesi. Aga loodi ka luuletusi, joonistati kauneid kaarte, võisteldi omavehel viktoriinides ning vanemate klasside õpilased lugesid väiksematele ette toredaid tekste lastekirjandusest. Kogu kool sai osaleda QR-koodiga avatavas huvitavate faktide võistluses, mis tuli esmalt koridori seintelt üles leida ning siis lahendada.
Sellel päeval toimunud võistlused ning loovülesanded avardasid iga osaleja silmaringi, andsid uusi teadmisi ning kindlasti aitasid kaasa paremale eesti keele kui ka emakeele oskusele.
Maamunal räägitakse umbes kuut tuhandet keelt, millest pooled on kadumisohus. Õnneks eesti keel ei kuulu nende hulka, sest niikaua, kui sellel maal räägitakse eesti keelt, õpitakse ja õpetatakse eesti keeles, antakse välja loomingut ning luuakse meediat, on eesti keel elus ning elujõuline. Üheks panuseks sellele on ka Tammsaare kooli pikaajaline traditsioon, mis toetab ja hoiab eesti keelt nii emakeelena kui ka riigikeelena.
Hoiame siis üheskoos seda keelt ning jätkame meie traditsioone!
