Meie 6.k, 7.k ja 7.u klassi õpilased käisid 23. mail õppeekskursioonil Hiiumaal.
Tammsaare kooli eest alustas buss sõitu Rohuküla sadama suunas juba enne kella kaheksat. Praamil, Rohukülast Heltermaale, sai reisiseltskond hommikusööki ja merd nautida. Ilm oli super soe ja tuuletu, ei saanudki aru, et olime tund ja viisteist minutit merel.
Ja siis tabas meid kerge šokk – praamil buss ei käivitunud. Tubli bussijuht nikerdas pisut mootori juures ja juba alustasime sõitu Heltermaalt Orjaku suunas, Kassari poolsaarele. Kahel pool teed võrratud kadakased karjamaad, rookatustega hooned ja vasakul meri. Sihiks oli jõuda linnuvaatlustorni. Õpetaja Olena lasi õpilastel nutitelefoni tõmmata äpi, millega lindistada ja tuvastada linde, kes seal laulsid – Metsvint, Kuuse-käbilind, loetlesid õpilased. Õpetaja Kristiine tutvustas taimi. Vaatlustorni all majakeses olid „kastikesed“ lindude piltidega ja avades ukse, sai näha pesa vastava linnu munadega. Teises ruumis seintel fantastilised maalid kohalikust loodusest, juures hinnad 200 eurot, 300 eurot, ja laual kiri: „Raha saad siia jätta.“ Mitte ühtegi valvurit, võta, maksa ja mine! Milline usaldus! Hiiumaa on jätkuvalt Hiiumaa, kus ukse taha jäetud luud annab teavet, et pererahvast ei ole kodus.
Jätkus sõit Orjakult Kõpu suunas. Õpetaja Kristil olid ettevalmistatud tutvustavad tekstid külastatavate kohtade kohta ja õpilastele jagatud töölehed, kuhu teha märkmeid mida nähtud, mida kuuldud, mida tuleb iseloomustada ja mida arvutada. Õpetaja Irina ja Olena tõlkisid pisut, et ka ukraina klassi õpilastele oleks kõik arusaadav. Kohale jõudsime pisut enne lõunasööki, mis oli tellitud Kõpu Tuletorni kohvikus. Soovijad said ronida tuletorni vaateplatvormile, osta suveniire või lihtsalt ümbruskonnaga tutvuda. Bussijuht kasutas aega bussi hooldamiseks, et ta meil ikka käivituks.
Kell 14.00 olid kõik bussis ja sõit jätkus Reigi küla suunas. Kohaliku külamehe Jaan Alliksoo poolt oma koduõuele, kümne aasta jooksul, ehitatu on muljetavaldav. See, et Prantsusmaal asuva Eiffeli torni kümme korda vähendatud koopia otsa ronimine on keelatud, ei vähenda elamust mida see õu pakub. Pidime lisama aega seal olekuks, aga arvestama, et nii mõndagi on veel nägemata.
Sõit Reigi – Ristimägi oli nii lühike, et pidime tõdema – Hiiumaa on ikka pisike. Kõik, kes siin paigas peatuvad, võivad teha risti rannarootslaste mälestuseks, rist tuleks teha kohalikust materjalist, kahjustamata loodust. Sel kombel olevat kindlustatud risti tegija tulevane õnn. Ja seda me tegime.
Hiiumaa pealinna Kärdlat nägime bussi aknast, aga enne praamile suundumist said soovijad kasta varbad Ranna Paargu juures merevette või kiikuda suurel külakiigel. Töölehel oli ülesanne leida üks huvitav kivi. Kahjuks ei oleks me jõudnud Sääretirpi, kus võib leida unikaalseid auguga kive, aga see ei vähendanud lootust leida muid põnevaid kivimeid. Oli tegu, et veenda mõnd õpilast suisa rändrahnu bussi vedamast.
Üks selline õppepäev on tõeline ainete lõimumine. Lisaks loodusõpetusele, geograafilistele ning ajaloolistele teadmistele, matemaatiliste ülesannete lahendamisele, oli ka suhtlemine nii eesti kui inglise keeles ja seda õpetaja Katriniga.
Praamile jõudsime õigeaegselt ja oma kooli juurde isegi planeeritust pisut varem, enne poolt üheksat. Väsinud, aga rahulolev seltskond suundus koju muljetama.
